Kuidas puhastada vihmavett, et see oleks joogikõlblik?

Vihmavee kogumise viis mõjutab seda, milliseid saasteaineid vesi võib sisaldada ja millist töötlemist on vaja, et see oleks joomiseks ohutu.

Kas vihmavesi on taevast langedes puhas?

Vihmavesi tekib siis, kui veeaur kondenseerub ja langeb sademetena maapinnale. Kuigi see protsess sarnaneb loodusliku destilleerimisega, ei ole vesi täiesti puhas.

Atmosfääri läbides võib vihm kaasa haarata tolmu, tahma ja õhusaasteaineid. Seetõttu sõltub vee kvaliteet asukohast, ilmastikutingimustest ja õhusaaste tasemest.

Otse taevast kogutud vihmavesi ei puutu kokku katustel ja vihmaveerennides leiduvate saasteainetega. See ei tähenda siiski, et vesi oleks automaatselt joogikõlblik, sest seda võib endiselt olla vaja kontrollida ja puhastada.

Vihmavee kogumine otse taevast

Üks võimalus vihmavett koguda on kasutada puhast kogumispinda või spetsiaalset vihmaveekogujat, mis juhib vee mahutisse.

Saastumise ohu vähendamiseks peaks kogumisseade olema valmistatud materjalidest, mis sobivad kokkupuuteks joogiveega. Samuti tuleb seda hoida puhtana ning kaitsta lindude, putukate ja mustuse eest.

Isegi siis, kui vihma kogutakse otse taevast, võib kogumisseade ise vett saastada. Seetõttu on oluline hoida kogu süsteem puhtana, alates kogumisest kuni säilitamiseni.

Vihmavee kogumine maja katuselt

Vihmavee kogumine maja katuselt on sageli kõige praktilisem lahendus neile, kes soovivad koguda suuremaid veekoguseid.

Kui vihmavesi mööda katust alla voolab, võib see kaasa haarata mitmesuguseid saasteaineid, näiteks:

• Lindude väljaheiteid ja muid jääke.
• Tolmu, õietolmu, lehti ja mustust.
• Baktereid.

Seetõttu tuleb katuselt kogutud vihmavett eriti hoolikalt töödelda, kui seda soovitakse kasutada joogiveena.

Kuidas puhastada vihmavett joogiveeks

Olenemata sellest, kas vihmavett kogutakse katuselt või otse taevast, on vajalik hoolikalt kavandatud puhastusprotsess.

1. Eelfiltreerimine

Kõigepealt tuleb eemaldada osakesed, mustus ja muud suuremad lisandid. Selleks saab kasutada spetsiaalseid settefiltreid või muid mehaanilisi filtreid.

2. Keemiliste saasteainete eemaldamine

Aktiivsüsi võib vähendada teatud orgaaniliste saasteainete sisaldust ning parandada vee maitset ja lõhna. Kui vesi sisaldab metalle või muid raskesti eemaldatavaid aineid, võib vaja minna täiendavat töötlemist, näiteks pöördosmoosi.

Oluline on valida filtrid vastavalt sellele, milliseid aineid vees tegelikult leidub.

3. Desinfitseerimine

Vihmavesi võib sisaldada haigusi põhjustavaid mikroorganisme isegi siis, kui see näib puhas.

UV-desinfitseerimine on üks võimalus mikroorganismide inaktiveerimiseks, eeldusel et vesi on piisavalt selge ja süsteem on õigesti dimensioneeritud. Kasutada võib ka teisi meetodeid.

Keetmine on tõhus paljude haigustekitajate vastu, kuid ei eemalda keemilisi saasteaineid ega raskmetalle.

4. Vee kvaliteedi kontrollimine

Enne vihmavee kasutamist joogiveena tuleks selle kvaliteeti analüüsida.

Kas otse taevast kogutud vihmavesi on parem kui katuselt kogutud vesi?

Peamine erinevus seisneb selles, et katuselt kogutud vesi puutub kokku rohkemate pindadega, kuhu võivad saasteained koguneda.

Seega ei saa eeldada, et otse taevast kogutud vihmavesi on alati puhas või et katuselt kogutud vesi on alati halvema kvaliteediga. Mõlemat kogumisviisi mõjutavad ümbritsev keskkond, kasutatav varustus ja vee säilitamise tingimused.

Kas vihmavett võib pärast keetmist juua?

Keetmine võib muuta vee mikrobioloogiliselt ohutumaks, hävitades haigusi põhjustavaid mikroorganisme.

Siiski ei ole keetmine üksi täielik vihmavee puhastusmeetod.

Kui vesi sisaldab näiteks pliid, vaske või muid keemilisi saasteaineid, ei kao need keetmisel. Vastupidi, mõne aine kontsentratsioon võib suureneda, kui osa veest aurustub.

Seetõttu ei tohiks tugineda ainult keetmisele, kui vee keemiline kvaliteet ei ole teada.

Kas vihmavesi võib asendada tavalist joogivett?

Jah, teatud tingimustel võib vihmavesi olla joogiveeallikas, kui kogu süsteem on õigesti kavandatud.

Neile, kes elavad kinnistul, kus puudub ühendus ühisveevärgiga, võib hästi kavandatud vihmavee kogumise ja puhastamise süsteem olla alternatiiviks või täienduseks oma kaevule.

Tavaline vihmaveetünn, lihtne söefilter ja UV-lamp ei moodusta aga automaatselt täielikku süsteemi ohutu joogivee tootmiseks.

Igaüks, kes plaanib vihmavett regulaarselt joomiseks ja toiduvalmistamiseks kasutada, peaks nõu pidama veepuhastusspetsialistiga.

Õige töötlemisega saab vihmaveest joogivesi

Vihmavee kogumine on nutikas viis loodusvarade kasutamiseks. Olenemata sellest, kas kogute vett otse taevast või juhite selle alla maja katuselt, on võimalik seda töödelda joogiveena kasutamiseks.

Määrav on see, milliseid saasteaineid vesi võib kaasa haarata ja kuidas puhastusprotsessi tuleb nende eemaldamiseks kohandada.

Sobiva kogumissüsteemi, õige puhastamise, ohutu säilitamise ja regulaarsete veekvaliteedi analüüside abil võib vihmaveest saada kasulik joogiveeallikas.