Kiltkivi – erinevad liigid, omadused ja kasutusalad

Mis on kiltkivi?

Kiltkivi on üldnimetus kivimitele, millel on selgelt väljendunud kihiline struktuur ja mida saab lõhestada suhteliselt õhukesteks plaatideks. Materjal esineb looduslikult aluspõhjakivimites ning on tekkinud väga pika aja jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusena.

Sõltuvalt kivimi päritolust ja mineraalsest koostisest võivad erinevad kiltkiviliigid erineda värvuse, kõvaduse, struktuuri ja kulumiskindluse poolest. Mõnel on ühtlane ja peeneteraline pind, teised on jämedama struktuuriga ning sisaldavad nähtavaid mineraale, näiteks vilku ja kvartsi.

Kiltkivi esineb mitmes värvitoonis, sealhulgas musta, halli, rohelise ja pruunika varjundina. Looduslikud erinevused annavad igale kiltkiviplaadile ainulaadse välimuse.

Erinevad kiltkiviliigid

Kiltkivi ja sellega seotud kihilisi kivimeid on mitut liiki ning need erinevad nii geoloogiliselt kui ka ehituses kasutamise poolest. Mõned sobivad eriti hästi katusekatteks, teisi kasutatakse peamiselt sillutiste, fassaadide ja siseviimistluse jaoks.

Savikilt

Savikilt on peeneteraline kivim, mis on tekkinud ladestunud savisetetest. Tavaliselt on see tumehall või must ning suhteliselt ühtlase mati pinnaga.

Savikilti on ajalooliselt sageli kasutatud katusekattematerjalina, sest sobiva kvaliteediga kivimit saab lõhestada õhukesteks kiviplaatideks. Materjali kasutatakse ka muudes ehitusdetailides.

Selle omadused varieeruvad leiukohati ning savikilt on üldjuhul pehmem kui kvartsiitkilt. Seetõttu on oluline valida kavandatud kasutusalale sobiva kvaliteediga materjal.

Vilgukilt

Vilgukilt on moondekivim, mis sisaldab vilgumineraale. Need annavad kivile iseloomuliku läike ning selle pinna välimus võib sõltuvalt valgustingimustest muutuda.

Vilgukilt esineb erinevates hallides toonides ja seda on juba ammu kasutatud ehitusmaterjalina. Rootsis on Värmlandi piirkonnas asuvast Glavast pärit kivi tuntud näide katustel kasutatud vilgukildast.

Materjali looduslik kihilisus võimaldab teatud kvaliteediga kivimit lõhestada katuste ja fassaadide jaoks sobivateks plaatideks.

Kvartsiitkilt

Kvartsiitkilt on kõva ja kulumiskindel kihiline kivim, mille kvartsisisaldus on suur. Materjal peab hästi vastu mehaanilisele kulumisele ning seda kasutatakse sageli kohtades, kus kivipinnad on tugevalt koormatud.

Looduslikult lõhestatud pinnal on tavaliselt selgelt väljendunud tekstuur, mis võib aidata parandada libisemiskindlust.

Kvartsiitkilti kasutatakse muu hulgas kõnniteede, terrasside, treppide, põrandate ja fassaadide jaoks. Teatud liike kasutatakse ka katusekattematerjalina. Rootsi Jämtlandi piirkonnast pärit Offerdali kiltkivi on tuntud näide kvartsiitkildast.

Fülliit

Fülliit on moondekivim, mis on tekkinud savirikaste kivimite moondumise tulemusena. Tavaliselt on see peeneteraline ja selle kihipindadele on iseloomulik siidine läige.

Fülliiti saab kasutada ehituses loodusliku kivina, kuid selle sobivus sõltub kivi kvaliteedist, tugevusest ja lõhestatavusest.

Nagu teistegi kiltkiviliikide puhul, tuleb materjali omadusi enne näiteks katusekatte või sillutisena kasutamist hinnata.

Maarjaskilt

Maarjaskilt on tume settekivim, mis sisaldab orgaanilist ainet ja erinevaid mineraale. Rootsis leidub seda muu hulgas Skåne, Västergötlandi, Östergötlandi ja Närke piirkondade osades.

Erinevalt traditsioonilisest katusekildast ei kasutata maarjaskilti tavaliselt katusekattematerjalina. Kivim pakub huvi eelkõige geoloogilisest ja tööstuslikust vaatenurgast.

Maarjaskilt võib sisaldada aineid, mis nõuavad kaevandamisel ja käitlemisel erilisi ettevaatusabinõusid.

Põlevkivi

Põlevkivi on settekivim, mis sisaldab orgaanilist ainet, millest saab spetsiaalsete protsesside abil toota õli.

See erineb ehituses tavaliselt kasutatavatest kiltkiviliikidest ning on oluline eelkõige geoloogilise ja energeetilise toorainena.

Seetõttu ei kasutata põlevkivi traditsioonilise katuse- või fassaadimaterjalina.

Milleks kiltkivi kasutatakse?

Kiltkivi on mitmekülgne looduslik materjal, mida kasutatakse paljudes ehitus- ja maastikukujundusvaldkondades. Kõige sobivam kasutusala sõltub konkreetse kiltkiviliigi omadustest, paksusest ja töötlemisviisist.

Kiltkivi katustele

Kiltkivikatustel on pikk ajalugu ning neid leidub väga erinevatel hoonetel, alates kirikutest ja mõisahoonetest kuni elumajade ja vanemate põllumajandushooneteni.

Katusekilt koosneb spetsiaalselt valitud kiviplaatidest, mis paigaldatakse üksteise peale ülekattega, et juhtida vihmavesi ära ja kaitsta hoonet ilmastiku eest.

Õigesti paigaldatud kvaliteetsest kivist kiltkivikatus võib kesta üle 100 aasta. Samal ajal tuleb kinnitusi, aluskatust ja plekist liitekohti korrapäraselt kontrollida ning hooldada.

Kiltkivi fassaadidele

Kiltkivi kasutatakse ka nii kaasaegsete kui ka vanemate hoonete fassaadide katmiseks.

Materjal annab fassaadile loodusliku ilme ja võib samal ajal kaitsta katte taga asuvaid konstruktsioone ilmastikumõjude eest. Kiltkiviplaate saab paigaldada erinevates mõõtudes ja mustrites sõltuvalt hoone arhitektuurist.

Kiltkivi põrandatele

Kiltkivipõrandaid kasutatakse kodudes, sissepääsualadel ja avalikes ruumides. Eriti hinnatud on kvartsiitkilt oma kulumiskindluse ja loodusliku välimuse tõttu.

Pind võib jääda looduslikult lõhestatuks, olla lihvitud või muul viisil töödeldud, sõltuvalt soovitud välimusest ja kasutusotstarbest.

Kiltkivi aias

Kiltkivi on populaarne materjal ka välialade kujundamisel. Seda kasutatakse näiteks aiateede, terrasside, treppide, müüride ja dekoratiivsete elementide jaoks.

Ebakorrapärase kujuga kiltkiviplaadid loovad loodusliku ilme, saetud plaatidega saab aga kujundada ühtlasemaid pindu.

Välisillutiste puhul on oluline valida sobiva kulumis- ja külmakindlusega kiltkiviliik.

Katusekildi erinevad kujud

Lisaks kivimiliikide erinevustele on katusekilt saadaval mitmesuguse kuju ja suurusega. Plaatide kuju mõjutab nii katuse välimust kui ka paigaldusviisi.

Kõige levinumad variandid on:

• Ristkülikukujuline katusekilt: Klassikalised sirgete servadega kiviplaadid, mis paigaldatakse ülekattega ridadesse.
• Ruudukujuline katusekilt: Ruudukujulised plaadid, mis paigaldatakse tavaliselt diagonaalselt ja moodustavad iseloomuliku mustri.
• Tilgakujuline katusekilt: Ümardatud alumise servaga plaadid, mis annavad katusele pehmema välimuse.
• Ebakorrapärase kujuga katusekilt: Erineva kuju ja suurusega plaadid, mis loovad rustikaalsema ilme.
• Teravatipuline katusekilt: Terava alumise servaga plaadid, millega saab luua katusele dekoratiivseid mustreid.

Kõige sobivam variant sõltub hoone kujundusest, katuse kaldest ja kasutatavast kiltkiviliigist.

Kiltkivi eelised ja puudused

Kiltkivil on palju hinnatud omadusi, kuid ka teatud piiranguid, mida tasub teada.

Kiltkivi eelised

Üks suurimaid eeliseid on materjali pikk kasutusiga. Õigesti valitud ja nõuetekohaselt paigaldatud kiltkivi võib kesta väga kaua.

Kiltkivil on ka muid eeliseid:

• Looduslik ja ajatu välimus.
• Sobivate kiltkiviliikide hea kulumiskindlus.
• Suur vastupidavus ilmastikumõjudele.
• Võimalus terveid kiltkiviplaate uuesti kasutada.
• Erinevad värvid, kujud ja pinnatekstuurid.
• Sobivus nii traditsioonilise kui ka kaasaegse arhitektuuriga.

Kiltkivi puudused

Kiltkivi on üldjuhul kallim kui paljud tavapärased katusekatte- ja sillutismaterjalid.

Loodusliku kivi kaal võib seada konstruktsioonile ka erinõudeid. Kiltkivikatuse paigaldamisel tuleb veenduda, et katusefermid ja muud kandvad elemendid suudavad koormust taluda.

Lisaks nõuavad kiltkivi paigaldamine ja parandamine sageli eriteadmisi. Kõik kiltkiviliigid ei sobi ka samadeks kasutusotstarveteks.

Kui kaua kiltkivi kestab?

Kiltkivi on tuntud oma pika vastupidavuse poolest, kuid kasutusiga sõltub kivimiliigist, kvaliteedist, kasutusalast ja välistingimustest.

Katustel võib hoolikalt valitud kiltkivi kesta üle 100 aasta. See ei tähenda siiski, et kogu katusekonstruktsioonil oleks sama pikk kasutusiga. Kinnitused, aluskatus ja muud ehitusosad võivad vajada parandamist või väljavahetamist varem.

Fassaadidel, põrandatel või aias kasutamisel mõjutavad kasutusiga muu hulgas kulumine, kokkupuude veega, külmumine ning materjali paigaldusviis.

Regulaarsed kontrollid ja õige hooldus aitavad säilitada kiltkivi toimivust ja välimust.

Kuidas valida õiget kiltkivi?

Kiltkivi valimisel tuleb alati lähtuda materjali kasutuskohast ja konstruktsioonile esitatavatest nõuetest.

Katuste puhul on eriti oluline valida kiltkivi, mille sobivus katusekatteks on dokumenteeritud. Kivi paksus, tugevus, külmakindlus ja turvalise kinnitamise võimalus kuuluvad tegurite hulka, mida tuleb hinnata.

Põrandate ja sillutiste puhul on olulised kulumiskindlus, pinnatekstuur ja eeldatavad koormused. Näiteks kvartsiitkilt võib olla sobiv valik suure jalakäijate liiklusega välialadele.

Valikut võivad mõjutada ka värv, mõõtmed ja kivi päritolu. Kuna kiltkivi on looduslik materjal, võib selle välimus eri karjääride ja tarnepartiide vahel varieeruda.

Kiltkivi – paljude võimalustega looduslik materjal

Kiltkivi ühendab loodusliku ilu omadustega, mis muudavad selle kasulikuks paljudes erinevates ehituskeskkondades. Traditsioonilistest kiltkivikatustest kuni kaasaegsete fassaadide ja kulumiskindlate kõnniteedeni on selle loodusliku kivi kasutamiseks palju võimalusi.

Savikildi, vilgukildi, kvartsiitkildi ja teiste liikide erinevuste mõistmine aitab valida õige materjali.

Kui valida otstarbele sobiv kiltkiviliik, tagada professionaalne paigaldus ja nõuetekohane hooldus, võib kiltkivi olla pikaajaline lahendus nii hoonetele kui ka välialadele.